Pireti rahvariided

Õlarätik Õlgadel kantav rätik oli 19. sajandil kindel riietuse osa. Rätte olnud nii kodukootud sinise valgeruudulisi või päris valgeid linaseid, kui ka ostetud ruudulisi (nn  rootsiruudulisi ) ja trükimustrilisi sitse. (Voolmaa 1988:16)  Allikas:  http://www.rahvaroivad.folkart.ee/rahvaroivad/pohja-eesti/hageri/hageri-naine#7 https://www.muis.ee/museaalview/498800 ,  ERM A 650:34 Muuseumikogu Eesti ala etnograafilised esemed Number ERM A 650:34 Nimetus pearätik Originaal originaal Lisanumbrid peakataloog: 69; korjamisraamatu number: 127:37 Püsiviide:  http://opendata.muis.ee/object/498800 Museaali andmed RDF/XML kujul

Jalanõud, sukad Naiste sukad olid Hageris potisinised või lambamustad, vahel ka valged. Külma ilmaga kanti jalas enamasti kaks paari villaseid sukki. Tööjalanõudeks olid karvasest või parknahast pastlad, 19.sajandi lõpupoole ka kingad. Piduliku ülikonnaga kanti kingi, vaesemad kandsid pastlaid. Allikas:  http://www.rahvaroivad.folkart.ee/rahvaroivad/pohja-eesti/hageri/hageri-naine#7 https://www.muis.ee/museaalview/482151 , ERM A 565:157/ab Muuseumikogu Eesti ala etnograafilised esemed Number ERM A 565:157/ab Nimetus sukad, naiste Olemus sukad Originaal originaal Lisanumbrid korjamisraamatu number: 9; peakataloog: A 42 Seisund rahuldav Eritingimused eksponeeritav tavatingimustes Eraldatavad osad Tehnika  silmuskudumine Materjal  lõng; puuvillane Värvus  ühevärviline; valge Mõõdud  pikkus: 20.0 cm (laba); pikkus: 33.0 cm (säär); ümbermõõt: 18.0 cm (laba); ümbermõõt: 20.0 cm Vähem « Lisaklassifitseering Topograafiline ERM: Ha...

Põll Põll oli naisel alati ees. Pidulikud põlled olid kas kirjust sitsist või õhukesest valgest puuvillriidest. On kootud ka pikitriibulist põlleriiet valgel linasel põhjal värviliste villaste triipudega. (Voolmaa 1988:15) Argipäevadel oli põll enamasti valge. Valgeid põllesid kaunistati nii volangide kui poepitsiga. Põllekandmise mood säilis Hageri kihelkonnas ka 20.sajandi alguses. (EA 216) Põllepaelad viidi eest taha, ristati need selja taga ning toodi tagasi ette ja siis seoti kinni. (Voolmaa 1988:16) Allikas:  http://www.rahvaroivad.folkart.ee/rahvaroivad/pohja-eesti/hageri/hageri-naine#7 https://www.muis.ee/museaalview/483166 ,  ERM A 565:99 põll Originaal originaal Lisanumbrid korjamisraamatu number: A 9; peakataloog: A 42 Seisund rahuldav Eritingimused eksponeeritav tavatingimustes Eraldatavad osad Tehnika  (kinni-/ kokku-) õmblemine; tikkimine (varspistes) Materjal  puuvillane; puuvillane (niit) Värvus  punane Mõõdud  kõrgu...

Peakatted   Pärgi peaehtena on kandnud ka Hageri neiud. Kanti kitsaid võrupärgi. Siinsetel pärgadel puudusid aga kuklast rippuvad siidilindid. 19.sajandi esimesel poolel hakkasid Lääne-Harjumaa neiud ja abielunaised kandma pottmütse. Erinevalt abielunaiste mütsidest, mis pidupuhkudeks olid valdavalt siidist, tehti neiumütsid sitsist ning neil puudusid naistemütsidele iseloomulikud kuklasse kinnitatud lindid ning äärepits. (Voolmaa 1988:18) Välja minnes pandi mütsile peale rätik, pidulikel puhkudel oli see rätik siidist või õhukesest villasest, serv kinnitatud nõeltega mütsi külge ja otsad sõlmitud lõua alla. (Voolmaa 1988:18, 19) Allikas:  http://www.rahvaroivad.folkart.ee/rahvaroivad/pohja-eesti/hageri/hageri-naine#7 Hageri pottmütsid ERM A 509:3397 https://www.muis.ee/museaalview/507541 originaal Tehnika  (kinni-/ kokku-) õmblemine (kahest esitükist õmblusega keskelt ja ühest tagatükist, mis on kahe voldiga sisse võetud) Materjal  siid (must mustrili...