Pireti rahvariided

Ehted Igapäevaselt kanti ümber kaela klaas- või kivihelmestest helmekeed ( kurguhelmed ). Kurguhelmeid kanti ühe- ja kaherealistena, aga väiksemate helmeste puhul võis ridu ka rohkem olla. Kurguhelmed on pigem amulett kui ehe ja paistavad kaelusest vaid osaliselt välja. Kivihelmeid (mäekristall, kaltsedon jm kvartsiidid) ja merevaiku esineb 18.-19. sajandi helmekeedes harvem kui värvilisi klaashelmeid. Klaashelmed võivad olla ümmargused, tahulised, torukujulised ( piiprellid ) või soonitud ( kruvilised ). 19. sajandi teisel poolel hakati  kurguhelmestena  kandma ka õhukesest klaasist kuuseehteid meenutavaid sädelevaid helmeid, mida nimetati  siidpärliteks . Vt näiteks Nissist pärit siidpärleid:  ERM 10552 . Kurguhelmed pandi tüdrukule peale sündimist kaela ja sellega läks naine ka hauda. Esimesed helmed kinkisid lapsele tavaliselt ristivanemad. Hiljem täiendati keed tähtpäevade kingitustena. Tavaliselt on kurguhelmeste kee otsad kukla tagant paela või riideribag...

Avastasin muisist, et Hageri naise vöö on kogutud Pärdi-Miku talust, see peab olema minu vanaema-vanaisa Pärdimiku talu. Seega otsustasin selle ka endale kududa.   kirivöö, naiste, ERM A 509:754, Eesti Rahva Muuseum, http://www.muis.ee/museaalview/503755 https://www.muis.ee/museaalview/503755 Muuseumikogu Eesti ala etnograafilised esemed Number ERM A 509:754 Nimetus kirivöö, naiste Olemus vöö Dateering ligikaudu .1860 Originaal originaal Seisund rahuldav Eraldatavad osad Tehnika  kudumine (vöökudumine) Materjal  lina; vill Mõõdud  laius: 4.5 cm; pikkus: 8.0 cm (narmad); pikkus: 246.0 cm Vähem « Lisaklassifitseering Topograafiline ERM: Hageri kommentaar Üle antud Eesti Kunstimuuseumi poolt 1941. aastal, registreeritud ERMis 1942. aastal. kommentaar "Vöö on pääsusilmakirjadega." ligikaudu.1860 valmistamine Eesti Hageri peale.1860 naisteriietus Eesti Hageri peale.1860 rahvariided Eesti Hageri 1920 muuseumi kogumistegevus Ee...