Hageri helmed ja muud ehted

Ehted

Igapäevaselt kanti ümber kaela klaas- või kivihelmestest helmekeed (kurguhelmed). Kurguhelmeid kanti ühe- ja kaherealistena, aga väiksemate helmeste puhul võis ridu ka rohkem olla. Kurguhelmed on pigem amulett kui ehe ja paistavad kaelusest vaid osaliselt välja. Kivihelmeid (mäekristall, kaltsedon jm kvartsiidid) ja merevaiku esineb 18.-19. sajandi helmekeedes harvem kui värvilisi klaashelmeid. Klaashelmed võivad olla ümmargused, tahulised, torukujulised (piiprellid) või soonitud (kruvilised). 19. sajandi teisel poolel hakati kurguhelmestena kandma ka õhukesest klaasist kuuseehteid meenutavaid sädelevaid helmeid, mida nimetati siidpärliteks. Vt näiteks Nissist pärit siidpärleid: ERM 10552.

Kurguhelmed pandi tüdrukule peale sündimist kaela ja sellega läks naine ka hauda. Esimesed helmed kinkisid lapsele tavaliselt ristivanemad. Hiljem täiendati keed tähtpäevade kingitustena. Tavaliselt on kurguhelmeste kee otsad kukla tagant paela või riideribaga kinni seotud. Ka siis, kui kurguhelmed on tehtud umbsena ringina, seatakse need kahe- või neljakordselt ümber kaela ja tõmmatakse otstest nöör või riideriba läbi ja seotakse kukla taga kokku (mitte ei panda üle pea kaela).

Särgi kaelus kinnitati hõbedast vitssõle ERM A 509:305 või väikse preesiga (2-4,5 cm läbimõõduga), vt õiemotiiviline prees (vt Lisa 1 teksti lõpus). Pidulikul puhul seati keset rinda rinnaräti peale hästi nähtavale suurem prees (6-9 cm läbimõõduga), vt Lisa 2, silmadega prees (näidis Harju-Jaanist ERM 5115) või kuhiksõlg, vt Lisa 3. Preesi võib kanda ka ülalpool, aga sõlg on rinna kõrgusel. Kuhiksõled on 6-10 cm läbimõõduga. Silmadega preesid on enamasti kuuest punasest klaastahukast „silmaga“, aga need võivad olla ka läbipaistvast klaasist.

Kaela seati piduülikonnaga lisaks igapäevastele kurguhelmestele veel helmestest kee kaelarahadega. Kaelarahad olid nii kodaratega rahad (näidis Raplast ERM 9616) kui kannaga rahad, näidis Raplast ERM 14645:1. Need on hõbetaalrid ja -rublad. Kee küljes on tavaliselt üks või kolm kaelaraha, harvem viis. Rahadega kee on piduliku ehtekomplekti põhielement just kaapotkleidi juures, sest sõlgesid ja preese oli kleidi külge raskem kinnitada ja praktilist funktsiooni neil enam polnud.

Sõrmused olid sel perioodil enamasti abielusõrmustena kasutatud vitssõrmus ja harisõrmus, mida kandsid nii mehed kui naised. Vt Lisa 4. Harisõrmus Harjumaalt: ERM 12800. Vitssõrmuse näide: ERM A 509:382.

Allikas: http://www.rahvaroivad.folkart.ee/rahvaroivad/pohja-eesti/hageri/hageri-naine#7


Ostsin täna mardilaadalt endale kahed Hageri helmed, mis on tehtud ERMi kataloogi järgi: ERM A 509:6138 (sinimustvalge) ja ERM A 509:6156 (must). Olen üliõnnelik, mõni aasta tagasi sel müüjal neid ei olnud.


MUISist:

helmed, ERM A 509:6138, Eesti Rahva Muuseum, http://www.muis.ee/museaalview/504125 
Kogumisinfo: Eesti Hageri; küla Lümandu, talu Lepiku

koguja: Eesti Muinasvara Päästetoimkond



helmed, ERM A 509:6156, Eesti Rahva Muuseum, http://www.muis.ee/museaalview/504512

füüsiline kirjeldus	Tumedatest mitmevärviliselt helkivatest kudrustest ja mustadest läbipaistmatutest piiprellidest.
legend	"Eseme vanus omandamisel (1920. a) 60 aastat. Kudruseid on kantud palitute (naisterahvaste) käikste peal u 60 a tagasi. Palitud olnud linnast ostetud riidest tehtud."
kommentaar	Üle antud Eesti Kunstimuuseumi poolt 1941. aastal, registreeritud ERMis 1942. aastal.

1920 <kogumistegevus>	Eesti Hageri; küla Lümandu, talu Lepiku koguja: Eesti Muinasvara Päästetoimkond üleandja: Saurmann, Ida