Postitused

Kuvatud on kuupäeva märts, 2018 postitused

Hageri naise kampsuni tegemine

Kujutis
Hageri naise kampsuni tegemine Lõike pilt Kersti Aru raamatust "Hageri naine": Kanga näidised:   24. märts 2018 Kampsuni värv on veel siiski lahtine. Lõige on minu mõõtude järgi konstrueeritud ja välja lõigatud. Proov 13.01.2019 Õmblesin seesi masinaga külge (v.a seljatagune pusa, mida masin ei võtnud), ja sain õpetust voodri panemseks 4. veebr 2019 Õmblesin käsitsi voodri külge, v.a alumine serv, pärast selgus, et võiks teha teisiti, et kataks ka õmblused, seega tuleb harutada. Otseselt ei ole viga, sest varrukavooder tuleb nagunii peale, aga olgu siis ikka korralikult tehtud 9. veebr 2019 Varruka voodrid välja lõigatud ja kokku õmmeldud, aga krookimata ja paika panemata 10.03.2019 Sain liistu vasakule hõlmale ära õmmeldud, sinna vahele tulevad haakide vastused. Liist on selleks, et särk/rätik hõlmade vahelt ja haakide tagant välja ei paistaks 21.04.2019 Harutasin voodri üles, sest enne tulnuks teppida  kaelus ja haakide osa. Kurrutasin...

Hageri naise kampsun

Kujutis
Hageri kampsun Kampsun   Kampsunid õmmeldi keha ümber liibuvaid, ülgadel puhvi kogutud varrukatega, rühmseesilised. 19. sajandi keskpaiku olid need valdavalt tumesinise villasest riidest, avara rinnalõikega. 19. sajandi kolmandal veerandil aga hakati õmblema ruudulisest riidest väikese kaelaava ja kurguni haagitavate hõlmadega. Selliseid kampsuneid kanti enamasti juba samast riidest seelikuga, kusjuures niisuguse komplekti nimetus oli  üleüldseriided . Niisamuti nimetati ka kokkuõmmeldud piha ja seelikuga nn kaapokleitegi. (Voolmaa 1988:17) Allikas: http://www.rahvaroivad.folkart.ee/rahvaroivad/pohja-eesti/hageri/hageri-naine#7 : ERM A 509:2261 https://www.muis.ee/museaalview/612034 Lõike pilt Kersti Aru raamatust "Hageri naine": http://rahvaroivad.folkart.ee/rahvaroivad?element[kihelkond]=Hageri&element[sugu]=naine&element[tyyp]=&element[ese]=&search=1

Hageri taskurätt

Kujutis
Taskurätt

Esimese pottmütsi tegemine kevadel 2015

Kujutis
Pottmütsi kursus 2015, juhendaja Maret Lehis